Eile lubasime Atlandi ületusel esimest korda rooli Toomase ehk automaatroolining kogu meeskond kogunes päikeseloojangul messiruumi, kus süütasimeesimese advendi puhul küünla. Seejärel serveeris peakokk Martin meile mitmekäigulise piduliku õhtusöögi. Lisaks vajas veel tähistamist Saint Luciani jääva distantsi esimese numbri vahetumine kahest üheks, seega läbida on vaja veel 1999 meremiili. Sel puhul kirjutas kapten proviandi varudest väljaühe pudeli head punast veini. Pidusöögi muusikalise ja kultuuriprogrammi sisustas meie VJ Linnar mõnusate Ivo Linna noorusajast pärit muusikavideotega ning õhtu lõpetuseks linastus Stella-Marise kinos „Viini
postmark“. Muus osas on kõik äravahetamisenisarnane eelnevate päevadega, ainult lendkalu ja delfiine näeb üha tihemini. Laev kõigub ookeanilainetes küljelt-küljele nagu jonnipunn ja enese kinnihoidmiseks kuluvad ära mõlemad käed. Kokal on tükk tegu, et kõik potid-pannid ikka paigal püsiks, aga alati see ei õnnestugi. Eile startis söögilaualt nuga, tegi paarimeetrise õhulennu ja maandus tera ees effektselt navigatsioonilaua taga Kaspari kannas. Ahjaa, päeval käsid Indrek ja Andres vihma käes kümblemas, kuid Indreku jaoks lõppes mageveedušš enne ära, kui seep sai maha pestud, mistõttu loputus toimus ikkagi tulisoolase ookeaniveega. Täna hommikul aga oli ootamatu elevus kalurite hulgas, konksu otsa jäi järjest kaks kalapurakat, aga kuidagi õnnestus neil siiski välja sipelda. Seetõttu olid hommikusöögilaual sprotid ja skumbria. Regati korraldajate saadetud info põhjal on katkestanud või erinevatest vigastustest kokku teatanud 11 jahti. Valdav osa probleeme
on leketega, roolisüsteemide ja elektroonikaga. Sama sideseansiga saadud uue ilmateate järgi hoiame kurssi nüüd rohkem edelasse, et madalrõhkkonnast altpoolt läbi minna.
Kuulmiseni!